MINA
KÕIGE ALGUS
MINU ARENG
ESIMESED...
SUGUPUU
PÄEVAKAVA
TÄHTPÄEVAD
REISIMINE
TERVIS
JUTUNURK
MEEDIA
MEIE SÕBRAD
KOMMENTAARID
OST-MÜÜK

FIN SWE RUS ENG EST
Mina > Kõige algus

Tere! See on minu päris isiklik veebi-beebiraamat. Ole hea, tunne ennast nagu kodus.

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 30. jaanuar 2005
Arvatav sugu oli poiss, mis selgus 38. rasedusnädalal.

Emme mõtles mind oodates: Rasedus möödus kiirelt ja kergelt, pääsesin iiveldusest, imelikest isudest ning muudest rasedusega seotud veidrustest.

Issi mõtles mind oodates: Oh, mis siin ikka, see 9 kuud möödus kiiresti. Naisukese temperamentne käitumine jäi olemata, kõht oli ka teine pisikene. Ootasin muidugi väikest komeedikest suure huviga. Aeg-ajalt rääkisin kõhumügarikuga või kuulasin kopsimist. Väga tore aeg oli. Huvitav fakt ehk seegi, et laps sündis täpselt aasta pärast meie Austraalia reisi algust 09.02.2004. Seega kaks aastat järjest väga meeldiv veebruarikuu üheksas päev ;)

Oodates kutsuti mind nii: komeet, kõhubeebi, tibulinnu

Siin ma nüüd olen

Sündisin: 9. veebruar 2005 kell 22:30
Olin kena poisslaps!

Kaalusin sündides: 3276 grammi
Olin sündides: 50 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 9/9
Minu juuksed olid tumepruunid,
Silmad olid tumesinised, suured ja ilusad.


Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: Tallinna Pelgulinna Sünnitusmaja
Sünni juures viibisid: Emme ja loomulikult ka issi
Ämmaemand oli: Tiina Koiksaar
Arst oli: dr Natalja Možarova

Arstist või ämmaemandast lähemalt: Mõlemad olid toredad ja abivalmid. Arst oli väga konkreetne ning tõsine, kuid tegi oma tööd hästi.
Siinkohal suur tänu nii arstile kui ämmaemandale!

Emme kirjeldus sünnitusest: 8. veebruari hommikul läksin haiglasse esilekutsumisele, sest tähtaeg oli juba 10 päeva üle läinud. Valud algasid geelitamise tulemusena järgmise päeva pärastlõunal (täpsemalt kell 14.30). Patoloogiaosakonnast kolisime sünnitusosakonda üle kell 19.30 ning kohe hakati KTGga beebi südametoone kuulama. Kuni selle hetkeni olid tuhud täiesti tavalised, meenutades "päevade" valusid. Mäletan, et mõtlesin seal voodi peal lamades, et meil läheb siin küll veel kaua-kaua, heal juhul varahommikuks saame valmis.

Aga 3 tunni pärast, mis möödusid uskumatult kiiresti, oligi laps käes. Kokku kestis sünnitus 8 tundi ning polnud üldse nii hirmus ja valus, nagu olin kartnud. Arst pärast veel ütles, et teil oli ideaalsünnitus, kõik toimus nagu raamatu järgi :)

Tugiisiku kirjeldus: Ei olnud hullu midagi. Aga kurb oli, kui nägin, et naisel on valud ja midagi teha ei saa... Ei, ta oli tubli, aga minul olid pisarad silmas :)
Kes mind haiglas külastasid: Kuna külastusaeg on sünnitusmajades suhteliselt piiratud, siis käis tihe rebimine, kes, millal ja kas üldse vastset ilmakodanikku haiglasse vaatama tuleb.
Esimestena olid kohal Ene ja Dagny - neil oli vaba päev :)
Peale tööpäeva lõppu tulid riburadapidi vanaemad Zoja ja Kersti ning vanaisa Heino. Seejärel emme sõbranna Anne ja tema õde Anet. Esimese päeva viimased külalised olid vanatädi Kaja ning Marko, Karin ja väike Carolin. Tädi Triin jõudis kohale kolmandal päeval vahetult enne kojusaamist.

Haiglas veedetud aeg: Aeg haiglas möödus uskumatult kiiresti! See oli väga tore, sest siis sai emme palju lilli tubli töö eest, ja mis peamine - külalised käisid MIND vaatamas ja nägid mu ära!

Kuidas ma nime sain

Minu nimi on Oliver , see pandi minule 25. veebruar 2005 (kahe nädalaselt). Nime tähendus: Oliver tähendab prantsuse keeles "viigipuuoksa".

Miks just selline nimi? Nimi valiti seetõttu selline, et see on ilusa kõlaga, rahvusvaheliselt tuntud ja lihtsalt hääldatav nii vanavanaisadel kui ka sõpradel mujalt maailmast.
Teised valikud olid: Nimevalimisprotseduur oli demokraatlik - isa tegi nimekirja viie lemmiknimega ning ema samuti. Siis hakkasid nad üksteise nimekirjast välja noppima variante, mis neile ei meeldi. Lõpuks jäid sõelale kaks nime: Oliver ja Mattias. Viimase valiku tegi ema, sest isa otsustada jäi, mis perekonnanimeks saab ;)

Minu hüüdnimedeks on: Ollu (püsivalt), norsik või norsu (3 esimest elukuud), šeff (vanaisa väljend), ihtüonosaurus (kui ma suurest rõõmust kriiskan, siis vanemad kutsuvad mind naerdes nii), veel olen hellik või täispikalt hellik-pesamuna. Igatahes, heal lapsel mitu nime!


Esimest korda koju

Tulin esimest korda koju: 12. veebruar 2005 (3-päevaselt)
Kodu aadressiks oli: Koorti 6, Lasnamägi
Kodus võttis vastu: tühi üürikorter
Jäin magama kell: juba autos jäin magama
Ärkasin kell: õige pea pärast kojujõudmist, sest kõht oli tühjaks läinud

Päevast lühidalt: Haiglast koju saime kuskil 13:00 paiku, meid viisid koju vanaisa Heino ja tädi Triin.
Ilm oli: Väljas oli sombune ja niiske, termomeeter näitas paari plusskraadi - üldse mitte õige veebruarikuu ilm.




POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!